1. Kohaldamisala
1.1 Kõik WIRTGEN EESTI OÜ (edaspidi nimetatud „tarnija“) pakkumised, müük, tarned ja teenused põhinevad ainuüksi käesolevatel müügi- ja tarnetingimustel. Klientide konfliktseid või erinevaid tingimusi ei tunnistata, isegi kui tarnija tarnib kliendile kaupa tingimusteta, olles teadlik kliendi konfliktsetest või erinevatest tingimustest. Kõrvalekalded käesolevatest müügi- ja tarnetingimustest kehtivad ainult siis, kui tarnija on seda kirjalikult kinnitanud.
1.2 Käesolevad müügi- ja tarnetingimused kohalduvad ka kõikidele samalaadsetele kliendiga sõlmitavatele tulevastele tehingutele, ilma et selleks oleks vaja täiendavat kirjalikku kokkulepet.
1.3 Kohapealse paigaldamisega tarnetele kohalduvad täiendavalt tarnija teenusetingimused ja paigaldamistingimused.
2. Pakkumine ja lepingu sõlmimine
2.1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, tuleb tarnija pakkumised alati kinnitada. Kuluarvestused ei ole siduvad. Kui kokku ei ole lepitud teisiti, koostatakse seadmete ehituskontseptsioonid (nimetatakse ka „vastavalt tellimusele valmistatud tooted“ või „DTO-tooted“), esimesed pakkumised ja kuluarvestused tasuta. Tarnija säilitab õiguse küsida tarnelepingu mittesõlmimise korral edasiste kontseptsioonide, pakkumiste või kuluarvestuste, samuti kavandite koostamise eest mõistlikku tasu.
2.2 Tarneleping sõlmitakse ainult tarnija kirjalikul kinnitusel. Kõikide muudatuste, paranduste või lisakokkulepete tegemiseks on samuti vaja tarnija kirjalikku kinnitust.
2.3 Pakkumisdokumendid, kaasa arvatud, kuid mitte ainult illustratsioonid, joonised, üksikasjad kaalu ja mõõtmete kohta, või koostatud kontseptsioonid on ainult ligikaudsed, kui need ei ole selgesõnaliselt loetud siduvaks.
2.4 Tarnija säilitab kõik illustratsioonide, jooniste, kontseptsioonide, kuluarvestuste, kalkulatsioonide ja muude dokumentide omandi- ja autoriõigused. Neid ei tohi kolmandatele isikutele kättesaadavaks teha ilma tarnija eelneva selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. Need tagastatak-se tarnija nõudmisel põhjendamatu viivituseta tarnijale
(i) kui lepingut ei sõlmita või
(ii) kohe pärast tellimuse täielikku täitmist.
3. Ostuhind ja selle maksmine
3.1 Kui kokku ei ole lepitud teisiti, kehtivad tarnija hinnad ilma pakendita ja laadimata „hangitud tehasest“ kujul. Klient kannab täiendavad monteerimis- ja käivitamiskulud, samuti spetsiaalsete ja regulaarsete lubade hankimise ning regulaarsete nõuete kulud.
Lisaks sellele kohaldatakse kehtivat seadusjärgset käibemaksu.
3.2 Kui kokku ei ole lepitud teisiti, tasutakse maksed täies osas ja järgmiselt, tekitamata seejuures tarnijale kulusid:
DTO-tooted: vastavalt eraldi kokkulepitud maksegraafikus märgitule
Komponendid: Enne tarnet, neto
Masinad: Enne tarnet, neto
Varuosad: Enne tarnet, neto
Muud elemendid: 14 päeva jooksul alates arve kuupäevast, neto
3.3 Veksleid ja tšekke aktsepteeritakse alati ainult makse teostamise tingimusel. Kõik allahindlus- ja arvetasud kannab klient.
3.4 Akreditiivmaksete puhul kehtivad Rahvusvahelise Kaubanduskoja väljastatud määrus „Dokumentaalakreditiivide ühised tavad ja praktikad“ selle kehtivas, aeg-ajalt muudetavas versioonis.
3.5 Kliendil ei ole õigust makset tasaarvestada, kinni pidada ega vähendada, välja arvatud juhul kui tarnija ei vaidlusta kliendi vastunõudeid või need on kehtestatud lõpliku ja vaidlustamatu otsusega. Sama kehtib ka nõuete esitamisele tulenevalt vastutusest defektide eest.
3.6 Kui klient hilineb makse maksmisega, on tarnijal õigus nõuda viivist. Viivismäär aastas on kaheksa (8) protsendipunkti üle baasmäära. Baasmäär muutub igal aastal 1. jaanuaril ja 1. juulil protsendipunktide võrra, mille võrra on võrdlusbaas alates eelmisest baasmäära muutusest tõusnud või langenud. Võrdlusbaasiks on Euroopa Keskpanga kõige viimase põhirefinantseerimistehingu intressimäär enne vastava poolaasta esimest kalendripäeva. Tarnija võib tõendite esitamisel märkida suurema makse hilinemisest tingitud kahju. Kliendil on aga õigus tõestada, et makse tasumisega hilinemisest tingitud kahju oli väiksem.
3.7 Kui tarnija saab teadlikuks asjaoludest, mis seavad kliendi krediidivõime kahtluse alla, muutuvad kõik edasilükatud nõuded koheselt tasumisele kuuluvaks ja tasutavaks. Lisaks sellele võib tarnija sellisel juhul nõuda ettemaksu või tagatist.
4. Tarne
4.1 Kuupäevad (tarnevalmidus, tarne, monteerimise või käikuandmise algus, töövalmidus ja muud kuupäevad) ja nendel põhinevad tähtajad lepitakse iga kord eraldi kokku. Kokkulepitud perioodide algus ja nende täitmine nõuab kliendipoolsete koostöökohustuste täitmist, eelkõige kõikide kliendi tagatavate materjalide, dokumentide, lubade, avaldamiste ja katsete õigeaegset hankimist ning kokkulepitud maksetingimuste täitmist, eelkõige mistahes kokkulepitud maksete tasumist (vt punkti 3.2) või akreditiivi avamist kliendi poolt. Kui need nõuded ei ole õigeaegselt ja nõuetekohaselt täidetud, pikendatakse perioode mõistlikkuse piires, vähemalt viivituse peri-oodi võrra; see ei kohaldu siis, kui viivituse eest vastutab ainuüksi tarnija.
4.2 Mistahes ajavahemike täitmine sõltub sellest, et tarnija ise saab oma tarnijatelt tarne kätte õigeaegselt ja korrektselt, eeldusel et tarnija esitas tellimuse õigeaegselt ja nõuetekohaselt.
4.3 Kui kokku ei ole lepitud teisti, on kõik tarned „hangitud tehasest“ kujul, st DTO-toote valmistamine loetakse lõpetatuks hetkel, mil väljastatakse teade selle töövalmiduse kohta. Omavahelistes suhetes tarnijaga võtab klient pakendimääruse (VerpackV) alusel tarnija kohustused üle ja vabastab tarnija vastutusest.
4.4 Tarneperiood on täidetud, kui tarneese on tarnija DTO-toodete seast selle lõppemisel lahkunud või kui teatatud on tarnevalmidusest. DTO-toodete puhul asendab tarnevalmiduse teatist töövalmiduse teatis. Kui vajalik on vastuvõtmine, märgib tarne täitmist vastuvõtukuupäev, välja arvatud juhul kui vastuvõtmisest on põhjendatult keeldutud. Alternatiivselt on selleks tarnevalmiduse teatis, DTO-toodete puhul töövalmiduse teatis.
4.5 Tarnija võib igal ajal teostada osalisi tarneid või tellimuse osaliselt täita.
4.6 Viivitused, mis on tingitud vääramatust jõust või sündmusest, mis häirivad ja takistavad tarnet olulisel määral, kaasa arvatud, kuid mitte ainult sõda, terrorirünnakud, ulatuslikud haiguspuhangud, nagu epideemiad ja pandeemiad (nt. Ebola, leetrid, SARS, MERS, Covid 19 või sarnased tõsised viirushaigused, koolera jne), sealhulgas isoleerimispiirkondade võimalik rajamine, impordi- ja ekspordipiirangud, streik, töösulg või ametivõimude korraldused, isegi kui need on seotud tarnija oma tarnijate või alltarnijatega (edaspidi „vääramatu jõu juhtumid“), pikendavad kokkulepitud tarneperioode tarne- ja täitmisviivituse ning uuesti alustamiseks kuluva mõistliku aja võrra. Juhul kui tarne vaatamata vääramatu jõu juhtumitele siiski toimub ja selle tulemuseks on lisakulud, nagu näiteks suuremad veo- või ladustamiskulud, mis tulenevad erilistest turvameetmetest, transpordivahendite nappusest või juba alanud tarne katkestamisest, siis need kulud kannab klient. Võimalusel teavitab tarnija klienti eelnimetatud asjaolude algusest, lõpust ja eeldatavast kestusest.
4.7 Tarnija ei hiline tarnega, kui tarnija annab kliendile vastavalt lepingulistele tarnekuupäevadele kuni tegeliku tarneeseme tarnimiseni asendustoote, eeldusel et selline asendustoode vastab kliendi tehnilistele ja funktsionaalsetele nõuetele kõikides olulistes aspektides ja tarnija kannab kõik asendustoote võimaldamisega tekkivad kulud.
4.8 Kui tarnija hilineb tarnega, annab klient tarnijale lepingu täitmiseks mõistliku täiendava perioodi.
4.9 Kui tarnija hilineb ka pärast asjakohase ajapikenduse andmist ja klient kannab selle tagajärjel kahju, on kliendil õigus nõuda hilinemise eest ühekordset hüvitist. Sellise hüvitise kogusumma on 0,5% iga hilinetud nädala eest, kuid kokku maksimaalselt 5%, DTO-toodete puhul maksimaalselt 3%, kogutarnest selle tarneosa väärtusest, mida ei saa viivituse tõttu õigeaegselt või lepingu kohaselt kasutada, „hangitud tehasest“ tarne netohinna põhjal ilma transpordi-, monteerimis- või muude lisakuludeta. Välistatakse hilinemisest tulenevad mistahes täiendavad nõuded.
Kui kohustuslikke erandeid arvesse võttes võimaldab klient tarnega hilinevale tarnijale tarne teostamiseks kaks mõistlikku ajapikendust ja tarnija ei ole tarnet viimase ajapikenduse jooksul teostanud, on kliendil õigus lepingust õigusnormide piires taganeda.
5. Riski üleminek, transport, vastuvõtmisega viivitamine, töövalmidus
5.1 Risk läheb kliendile üle, kui tarneese on kättesaamiseks valmis või DTO-toote puhul siis, kui tarnija teavitab klienti toote töövalmidusest (vt punkti 4.3), samuti osaliste tarnete teostamisel või siis, kui tarnija on täiendavalt nõustunud muude toimingutega, nt saatmiskulude tasumine või tarne ja paigaldamine. Kui nõutakse tarne vastuvõtmist, märgib riski üleminekut vastuvõtmine. See tuleb teostada põhjendamatu viivituseta vastuvõtukuupäeval, alternatiivselt pärast seda, kui tarnija on vastuvõtuvalmidusest teavitanud. Kliendil ei ole õigust väikese defekti korral toote vastuvõtmisest keelduda. Kui klient ei kinnita toote vastuvõtmist, kuigi tootes ei esine defekti või esineb ainult väike defekt, loetakse vastuvõtmine kinnitatuks ühe kuu möödumisel pärast vastuvõtuvalmiduse teatise esitamist, kuid hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui saadetis on tehasest väljunud („hangitud tehasest“). DTO-toote tarne ja monteerimise korral asendab vastuvõtmist talitlusteatis.
5.2 Kui toote väljastamine viibib või ei toimu tarnijast mittesõltuvate asjaolude tõttu, läheb risk kliendile üle alates tarnevalmidusteatise kuupäevast või talitluse korral vastuvõtuvalmidusteatise kuupäevast.
5.3 Kui kokku ei ole lepitud teisiti, tarnitakse tarneesemed kliendi kulul ja riisikol.
5.4 Kliendi nõudmisel ja kulul kindlustab tarnija saadetise transpordiriskide vastu.
5.5 Kui klient viivitab saadetise vastuvõtmisega või rikub mistahes muid koostöökohustusi, on tarnijal õigus nõuda kantud kahju hüvitamist, kaasa arvatud mistahes täiendavate kulutuste, eelkõige tarne vastuvõtmisega viivitamisest või monteerimise või käikuandmisega või töövalmidusega viivitamisest tingitud kulude hüvitamist.
5.6 Kui kasutusel on kaubandusklauslid nagu FOB, CFR, CIF jne, tõlgendatakse neid vastavalt Rahvusvahelise Kaubanduskoja kehtivatele tarnetingimusele, mida aeg-ajalt muudetakse.
6. Omandiõiguse ja muude tagatiste säilitamine
6.1 Tarnija säilitab tarneeseme omandiõiguse, kuni kõik tarnija ärisuhtest tulenevad nõuded kliendi vastu, kaasa arvatud mistahes tulevased nõuded, ka samaaegselt või hiljem sõlmitud lepingust tulenevad nõuded, on rahuldatud. See kohaldub ka siis, kui tarnija üks või kõik nõuded on kantud jooksvale arvele ja saldo on koostatud ja kinnitatud. Kui klient rikub mistahes viisil lepingut, eelkõige makseviivituse korral, on tarnijal õigus pärast meeldetuletuse saatmist tarneese tagasi võtta ja deklareerida samaaegselt lepingust taganemist ning klient on kohustatud asjaomase eseme loovutama.
6.2 Kliendil on õigus tarneesemeid tavapärase äritegevuse käigus kasutada, kui ja eeldusel et punktides 6.3, 6.4 ja 6.5 sätestatud tingimused tarnija nõuete tagamiseks kliendi vastu on täidetud. Eelmises lauses sätestatud kohustuse mistahes rikkumisel on tarnijal õigus kliendiga kogu ärisuhe koheselt lõpetada.
6.3 Tarnija ja klient lepivad käesolevaga kokku, et tarnelepingu sõlmimisel lähevad kõik tarneesemete tulevasest edasimüügist või laenutamisest või mistahes muul seaduslikul alusel (kindlustus, lepinguväline kahju jne) tulenevad kliendi nõuded kolmanda isiku vastu kõikide kliendiga sõlmitud ärisuhtest tulenevate tarnija nõuete tagamiseks tarnijale üle. Seega loovutab klient juba käesolevaga tarnijale täielikult kõik ja mistahes nõuded, kaasa arvatud lisaõigused, millele kliendil on õigus tarnitud esemete edasimüügi või laenutamise või DTO-toote kasutamise alusel. Tarnija aktsepteerib sellise loovutuse juba käesolevaga. Kliendil on siiski õigus loovutatud nõudele seni, kuni tarnija nõuab loovutuse avalikustamist. Kliendil on keelatud loovutada nõudeid, mis on juba tarnijale loovutatud. Klient on kohustatud andma tarnijale üle edasimüügi raames makse asemel aktsepteeritud mistahes esemete, masinaosade, komponentide ja mistahes kasutatud masinate omandiõiguse ja mistahes muud õigused hetkel, mil klient vastava omandiõiguse või mistahes muud õigused omandab. Klient säilitab, käsutab hoolikalt ja kindlustab mõistlikkuse piires tasuta kõik ülalnimetatud esemed tarnija kasuks (vaadake punkti 6.7).
6.4 Kui punktides 6.1, 6.2 ja 6.3 nimetatud tagatisi ei tunnistata või need ei ole tarneesemete asukohariigi seaduste kohaselt piiramatult jõustatavad, kohustub klient juba käesolevaga tegema kõikides vajalikes etappides (eelkõige seoses mistahes registreerimis- või teavitamiskohustustega jne) koostööd, eriti andma vajalikke deklaratsioone, et võimaldada tagatiste andmist kooskõlas kohaldatava seadusega. Tarnijal on õigus jätta tarneesemed endale või takistada toodete monteerimist ja käikuandmist kuni nõutud tagatiste andmine on õiguslikult jõustunud. Kui seadusjärgseid nõudeid arvesse võttes ei ole tagatiste andmine kohalikul tasandil jõustatav või seda ei saa mistahes muul põhjusel realiseerida, kohustub klient juba käesolevaga pakkuma tarnijale samaväärseid tagatisi. Klient on kohustatud ilma vastava nõudmiseta ja põhjendamatu viivituseta või pärast lepingu sõlmimist teavitama tarnijat mistahes nõuetest või muudest seadusjärgsetest nõue-test, mis tekitavad vastuolu tagatise andmisega kooskõlas punktidega 6.1, 6.2 ja 6.3.
6.5 Säilitatavate esemete töötlemine või muutmine kliendi poolt teostatakse alati tarnija nimel. Kui säilitatavaid esemeid töödeldakse koos muude tarnijale mittekuuluvate esemetega, omandab tarnija uue eseme kaasomandi proportsionaalselt säilitatud eseme väärtusega teiste töötlemise ajal töödeldud esemete väärtusest.
Kui klient ühendab või segab kaubad lahutamatult teiste vallasasjadega üheks esemeks ja seda kaupa tuleb vaadelda kui põhikomponenti, annab klient tarnijale proportsionaalse kaasomandi ulatuses, milles põhikomponent kuulub eseme juurde.
Klient hoiab tarnija omandit või kaasomandit tasuta hoiul. Lisaks selle kehtivad töötlemise või muutmise teel loodud esemele samad sätted, mis kohalduvad säilitatavale esemele.
6.6 Kui kooskõlas punktidega 6.1 kuni 6.5 antud tagatise väärtus ületab tarnija kliendiga sõlmitud ärisuhtest tulenevaid nõudeid rohkem kui 10%, vabastab tarnija kliendi vastaval palvel omal valikul väärtust ületavad mistahes tagatised.
6.7 Juhul kui
kohustub klient sõlmima kindlustuslepingu tehasest hangitud asendusväärtuses, sealhulgas kõik lisakulud, mis katab kõiki riske, kaasa arvatud tulekahju, looduskahjustused, vandalism, vargus, transport, vale käsitsemine, kasutajavead, õnnetus jne, ning hoidma sellise kindlustuse, sõltuvalt individuaalsest juhtumist, kehtiva kuni omandiõiguse täieliku üleminekuni, täieliku tasumiseni või tarneeseme või asenduseseme tarnijale tagastamise või kliendi poolt täieliku ülevõtmiseni (masinakindlustus). Samuti kohustub klient kindlustama omal kulul samaks perioodiks tarneesemega seotud tegevusriski (vastutuskindlustus). Klient kohustub enne tarneeseme tarnimist, st tehasest hangitud tarne korral (punkt 4.3), esitama tarnijale vastavad tõendid. Tarnijal on õigus keelduda kaupade tarnimisest kuni vastavate tõendite esitamiseni. Lisaks sellele on tarnijal õigus tarneese ise kindlustada ja nõuda mistahes asjakohased kulud kliendilt välja. Klient loovutab juba käesolevaga tarnijaga sõlmitud kindlustuslepingust tulenevad praegused ja tulevased õigused ja nõuded kindlustusandja vastu. Tarnija aktsepteerib käesolevaga sellise loovutamise. Õigused muutuvad kehtetuks hetkel, kui kaubad lähevad täielikult kliendi omandisse üle ja ostuhind on täielikult tasutud.
6.8 Tarnijale kuuluvate tagatisõigustega kaetud esemete või nõuete arestimise, konfiskeerimise või muul viisil kolmandatele isikutele ligipääsetavaks muutumise korral teavitab klient tarnijat sellest viivitamata ja osutab tarnija õiguste kindlustamisel tuge. Mistahes kohtu- või kohtuvälise sekkumise kulud kannab klient, kui nende hüvitamist ei saa nõuda kolmandalt isikult.
6.9 Kliendi vara vastu algatatud maksejõuetusmenetluse algatamise avaldus annab tarnijale õiguse lepingust koheselt taganeda ja nõuda tarneeseme viivitamatut tagastamist.
6.10 Punkti 6.1 kolmas lause ja punkt 6.9 kohalduvad samaaegselt esemetele, masinaosadele, komponentidele ja mistahes kasutatud masinatele, mille klient võis aktsepteerida punkti 6.3 kohaselt tasu maksmise asemel.
7. Vastutus defektide eest
7.1 Kui aegumistähtaja jooksul esineb kvaliteedipuudus, mis tekkis ajal, mil risk oli juba üle läinud, võib tarnija omal valikul defekti kas hilisema tegevusega kõrvaldada või tarnida defektideta eseme. Tarnija kõrvaldab defekti kas defektse eseme asendamise või parandamisega, kui pooled ei ole selgesõnaliselt või kaudselt (nt vaieldamatu kohapealse tegevusega) kokku leppinud teisiti. Väljavahetatud osad lähevad tarnija omandisse; analoogselt kohalduvad punktis 6 toodud sätted.
7.2 Vastutusel defektide eest põhinevate nõuete esitamiseks kliendi poolt peab klient kontrollima tarneesemetel esineda võivaid defekte ilma põhjendamatu viivituseta, hiljemalt ühe nädala jooksul pärast tarnimist, ja teavitama tarnijat avastatud defektidest kirjalikult põhjendamatu viivituseta. Defektidest, mida ei ole võimalik selle perioodi jooksul põhjaliku ülevaatusega avastada, teavitatakse tarnijat põhjendamatu viivituseta pärast nende avastamist. Tarne käesoleva sätte esimese lause tähenduses on ajahetk, mil klient saab tarneeseme üle tegeliku kontrolli või oleks sellise kontrolli saanud ilma kliendipoolse süüta.
7.3 Tarnija poolt enne tellitud eseme tarnimist üldiste ehitus- või tootmismuudatuste raames tehtud muudatusi konstruktsioonis või ehituses ei loeta tarneeseme defektiks, kui need ei muuda tarneeset kliendi poolt ettenähtud eesmärgil kasutuskõlbmatuks.
7.4 Kui defekti kõrvaldamine ei õnnestu, annab klient tarnijale mõistliku lisaaja eseme täiendavaks parandamiseks või asendamiseks. Kui täiendav parandamine ei ole jälle tulemuslik, võib klient nõuda ostuhinna vähendamist summas, mille võrra tarneeseme väärtus defekti tõttu vä-heneb, või võib omal äranägemisel lepingust taganeda. Kui esemes esineb ainult väike defekt, võib klient ainult lepinguhinda vähendada.
7.5 Klient peab eelneva asjakohase konsultatsiooni korral andma tarnijale või tarnija nimetatud mistahes kolmandale isikule aja ja võimaluse tema vastutusest defektide eest tulenevate tööde teostamiseks (täiendav parandamine või asendamine). Kui tarnija on kohustatud defekti kõrvaldama, võib klient selle defekti ise kõrvaldada või lasta selle defekti kõrvaldada kolmandal isikul ainult siis, kui see on vajalik tööohutusele avalduva vahetu riski vältimiseks või ebaproportsionaalselt suure kahju ennetamiseks, ja siis, kui klient on saanud selleks tarnija eelneva nõusoleku.
7.6 Tarnija garantii ei laiene defekti kõrvaldamisest tulenevatele kuludele.
Kui defekti on põhjustanud komponent, mille tarnija on ostnud tema toodete tarnijaks olevalt kolmandalt isikult, loovutab tarnija juba käesolevaga oma sellise ostetud komponendi tarnest või vastava kolmanda isiku lepingute täitmisest tulenevad nõuded kliendile. Vastutus defektide eest on seega piiratud. Kui klient ei saa loovutatud õiguse alusel mistahes piisavat hüvitist, on tarnija täiendavalt vastutav kuni garantiiperioodi lõppemiseni kooskõlas käesolevate üldtingimuste sätetega.
7.7 Defekte ei klassifitseerita kvaliteedipuudusteks järgmistel juhtudel:
7.8 Kui tarne sisaldab tarkvara, ei hõlma vastutus defektide eest tarkvaravigade ja valest kasutamisest, kasutajaveast, loomulikust kulumisest, ebasobivast süsteemikeskkonnast, spetsifikatsioonides toodust erinevatest töötingimustest ja ebapiisavast hooldusest põhjustatud vigade kõrvaldamist.
7.9 Klient annab mistahes tarkvaradefektidest põhjendamatu viivituseta kirjalikult ja arusaadaval ning üksikasjalikul kujul teada, märkides ära kogu asjakohase teabe ja analüüsides defekte. Eelkõige tuleb märkida ära tarkvaradefekti ilming ja tagajärjed.
7.10 Esemes esinevatest kvaliteedipuudustest ja defektidest tulenevad nõuded aeguvad 12 kuu möödudes. Aegumistähtaeg algab punkti 5 kohase riski üleminekuga.
7.11 Käesolevas punktis 7 toodud sätted reguleerivad lõplikult vastutust tarnija poolt tarnitud esemetes esinevate defektide eest. Kliendi mistahes täiendavad nõuded, eelkõige nõuded mistahes kahju tõttu, mis ei mõjuta tarneeset ennast, kuuluvad eranditult punkti 8 kohaldamisalasse.
7.12 Seoses kasutatud masinatega on mistahes vastutus kvaliteedipuuduste eest selgesõnaliselt välistatud.
8. Vastutus
8.1 Tarnija vastutab tahtliku käitumise ja raske hooletuse, süülise kehavigastuse, elulise kahju ja tervisekahju tekitamise, tarnija poolt petturlikult avalikustamata jäetud defektide või defektide eest, mille suhtes on tarnija andnud kvaliteedigarantii. Tarnijal on tootevastutuse raames ja teiste kohustuslike õigusnormide alusel piiramatu vastutus.
Mistahes oluliste lepinguliste kohustuste süülise rikkumise korral vastutab tarnija ka lihtsa hooletuse eest, kuid vastutus on piiratud 10% vastava tellimuse väärtusest. Kui selline piirang ei ole seaduslikel alustel lubatud, on vastutus lihtsa hooletuse eest piiratud lepingule tüüpilise ja lepingu sõlmimisel mõistlikkuse piires ettenähtava kahjuga. Olulised lepingulised kohustused selles tähenduses on kas konkreetselt kirjeldatud olulised kohustused, mille rikkumine ohustab lepingulise eesmärgi saavutamist, või abstraktsed kohustused, mis moodustavad tingimused, ilma milleta ei saa lepingut nõuetekohaselt täita, ja mille täitmisele võib klient regulaarselt tugineda.
8.2 Kliendi tähelepanu juhitakse asjaolule, et enne tarkvara paigaldamist ja pidevalt tarkvara kasutamise käigus tuleb andmed varundada. Andmete kadumise korral vastutab tarnija ainult andmete taastamiseks vajalike kulutuste ja jõupingutuste eest, kui klient oli andmete turvalisuse nõuetekohaselt taganud.
8.3 Mistahes täiendav vastutus kahju eest, eelkõige finantskahju eest, on välistatud.
Mistahes ja kogu vastutus tuleneva kahju eest, eelkõige saamata jäänud kasumi eest, on välistatud.
8.4 Eeltoodud vastutuspiirangud kohalduvad põhjuse ja summa suhtes ka kliendi mistahes kahjunõuete korral tarnija seaduslike esindajate, töötajate või asendusagentide vastu.
8.5 Peamised vastutuspiirangud kehtivad põhjusele ja summale ka lepinguliste sekundaarsete kohustuste rikkumisel, eelkõige konsulteerimis- ja selgitamiskohustuste rikkumisel, enne ja pärast lepingu lõpetamist.
9. Tarkvara-/andmekaitseõigused
9.1 Kui tarne hõlmab ka tarkvara, antakse kliendile lihtlitsents tarnitud tarkvara, samuti selle dokumentatsiooni, kasutamiseks vastavas tarneesemes. Tarkvara kasutamine enamas kui ühes süsteemis on keelatud.
9.2 Klient ei tohi tarkvara kopeerida, muuta või tõlkida ega muuta objektkoodi lähtekoodiks, välja arvatud juhul, kui see on erandkorras lepinguliselt või seaduse alusel lubatud. Klient ei tohi tarnija andmeid, eelkõige autoriõigusega seotud teavet, ilma tarnija selgesõnalise eelneva loata eemaldada ega muuta.
9.3 Kõik muud tarkvara ja dokumentatsiooniga seotud õigused, sealhulgas nende koopiad, jäävad tarnijale või tarkvara pakkujale. All-litsentside andmine või mistahes muul kujul mistahes kolmandatele isikutele edastamine on keelatud.
9.4 Tarnija ei vastuta juba paigaldatud või tulevikus paigaldatava tarkvara (kaasa arvatud uuenduse või värskenduse) eest, kui klient kasutab tarkvara valesti. Käsitsemine või kasutamine on vale eelkõige siis, kui klient või kolmas isik
9.5 Lisaks sellele kohalduvad punktides 7 ja 8 sätestatud vastutuspiirangud. Kui tarkvara laenatakse ainult piiratud ajaks, on vastutus piiratud defektide kõrvaldamisega laenutusajal kooskõlas punktiga 7. Kui selline kõrvaldamine ebaõnnestub, on kliendil fikseeritud ajaga tarkvara laenutamisel – kui tarkvara eest võeti eraldi tasu – õigus see mõjuval põhjusel lõpetada ja – kui defekt mõjutab tarkvara või toote sobivust olulisel määral negatiivselt – vähendada kokkulepitud tasu.
9.6 Kui klient on omandanud konkreetse tarkvara masina, DTO-toote või komponentide ostmise raames või eraldi (nt seoses veebipõhise masinahaldussüsteemiga nagu WITOS jne), sõltub kohustuse täitmine tegevuskohas kättesaadavatest võrgutehnoloogiatest ning seal esinevatest tehnilistest ja geograafilistest asjaoludest. Tarnija ei võta mistahes garantiid ega vastutust võrguoperaatori põhjustatud mistahes katkestuste eest (nt regulaarselt vajaliku hoolduse korral) ega muude telekommunikatsiooniteenuste piirangute ega isegi vananenud võrgutehnoloogia (nt G2) sulgemise eest. Kahtluste korral kohaldatakse vastavalt punkte 7.6 ja 8.3. Masina andmete (nt käimasolevad toimingud, ooteajad jne) säilitamisel ja tarnijale edastamisel on tarnijal õigus selliseid andmeid oma ettevõttesisestel eesmärkidel tasuta analüüsida, töödelda ja piiramatult kasutada, kui klient sellele selgesõnaliselt vastu ei ole. Mistahes avalikustamine kolmandatele isikutele, nt refereerimise ja võrdlemise eesmärgil, on lubatud ainult siis, kui seda tehakse anonüümsel kujul või siis, kui klient avalikustamisega vastaval palvel selgesõnaliselt nõustub.
9.7 Kui installeerimise, uuendamise või värskendamise käigus säilitatakse isikuandmeid, kohaldatakse järgmist:
Tarnija avaldab seadusjärgsete andmekaitse eeskirjade täitmist. Eelkõige ei avalikustata mistahes esitatud isikuandmeid, kui neid on tarkvara installimiseks vaja, mistahes kolmandale isikule; sellised andmeid säilitatakse, töödeldakse ja kasutatakse ainult ettevõttesiseselt lepingu täit-miseks. Andmed kustutatakse, kui neid ei ole enam vaja. Kui mistahes seadusjärgsed säilita-misperioodid on kustutamisega vastuolus, blokeeritakse andmed kustutamise asemel kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega.
Kui seadusjärgsed andmekaitse eeskirjad seda nõuavad, hangib klient enne vastava lepingu sõlmimist isikult, kelle isikuandmeid on lepingu täitmiseks vaja, vajaliku kirjaliku nõusoleku.
10. Kolmandate isikute varalised õigused
10.1 Tarnija vastutab oma toote/teenuse poolt kolmandate isikute õiguste mistahes rikkumise eest ainult siis, kui toodet/teenust kasutatakse kooskõlas lepinguga. Tarnija vastutab kolmandate isikute õiguste rikkumise eest ainult toote/teenuse lepingulises kasutamiskohas (tarnekohas).
Omandiesemes esinevatest defektidest tulenevaid nõudeid ei eksisteeri, kui tarnija toode/teenus erineb lepingujärgsest kvaliteedist ainult väheolulisel määral.
10.2 Kui mistahes kolmas isik esitab kliendi vastu seoses oma õiguste rikkumisega tarnija toote/teenuste poolt nõude, teavitab klient tarnijat sellest põhjendamatu viivituseta. Tarnijal on õigus, ilma et ta oleks selleks kohustatud, esitatud nõudeid omal kulul lubatud ulatuses tõrjuda. Kliendil ei ole õigust mistahes kolmanda isiku nõudeid tunnistada enne, kui tarnijale on antud mõistlik võimalus kolmandate isikute õiguste muul viisil tõrjumiseks.
10.3 Sellise nõuete esitamisel võib tarnija omal kulul hankida õiguse tarkvara kasutamiseks või muutmiseks (litsentsiprogrammid) või vahetada selle samaväärse toote vastu või – kui tarnija ei suuda mõistliku kulu ja jõupingutustega lahendust saavutada – võtta toote/teenuse tagasi ja hüvitada kliendile makstud ostuhinna ja tasu, millest on maha arvestatud mõistlik kasutustasu. Seejuures arvestatakse nõuetekohaselt kliendi huvisid.
10.4 Mistahes kahjunõudele ja kulude hüvitamise nõudele kohaldatakse täiendavalt punkti 8.
11. Ekspordikontroll
11.1 Kõikidele käesoleva lepingu alusel teostatavatele tarnetele kohaldub tingimus, et vastav tegevus ei ole vastuolus mistahes riiklike või rahvusvaheliste ekspordikontrolli eeskirjadega, näiteks embargode või muude sanktsioonidega. Klient kohustub esitama kõik ekspordiks või üleandmiseks vajalikud andmed ja dokumendid. Ekspordiuuringutest või loamenetlustest tulenevad viivitused lükkavad mistahes ajapiirangud ja tarneajad edasi. Kui vajalikke lube ei anta või kui tarnet ja teenust ei ole võimalik lubada, loetakse leping sellest puudutatud osades mittesõlmituks.
11.2 Tarnijal on õigus leping ilma ette teatamata lõpetada, kui riiklike või rahvusvaheliste õigusnormide järgmiseks on vaja tarnijapoolset lepingu lõpetamist.
11.3 Punkti 11.2 kohase lõpetamise korral on kliendi lõpetamisest tuleneva mistahes kahjunõude esitamine või muude õiguste kasutamine välistatud.
11.4 Klient peab tarnija tarnitud mistahes kaupade kolmandatele isikutele edastamisel kas asukohariigis või välismaal täitma asjakohaseid riikliku ja rahvusvahelise ekspordikontrolli seaduse kohaldatavaid eeskirju.
12. Kohaldatav õigus, kohtualluvus, eraldatavuse klausel
12.1 Tarnija ja kliendi lepingulisele suhtele kohaldatakse üksnes selle riigi seadusi, kus on tarnija registrijärgne asukoht. ÜRO konventsiooni sätteid kaupade rahvusvaheliste müügilepingute kohta (CISG) ei kohaldata.
12.2 Kõikide tarnija ja kliendi lepingulisest suhtest tulenevate vaidluste, kaasa arvatud vekslitest ja tšekkidest tulenevate nõuete, ainsaks kohtualluvuseks on tarnija põhitegevuskoha pädev kohus. Tarnijal on siiski omal valikul õigus algatada kohtumenetlus kliendi vastu viimase üldises kohtualluvuses.
12.3 Kui üks või mitu käesolevate müügi- ja tarnetingimuste sätet või osa muutuvad mistahes põhjusel kehtetuks, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Klient ja tarnija kohustavad asendama kehtetud või osalised sätted reeglitega, mis on seaduslikult lubatavad ja mis vastavad esialgsele sättele majanduslikult võimalikult täpselt. See kohaldub analoogselt ka soovimatu lünga korral.
Juuli 2020
1. Reguleerimisala
1.1 Kõik seadmete rendipakkumised tehakse ainuüksi käesolevate üldiste renditingimuste põhjal. Rentniku vastuolulisi või kõrvalekalduvaid tingimusi ei aktsepteerita. See kehtib ka juhul, kui rendileandja annab seadme rentnikule piiranguteta, olles teadlik rentniku vastuolulistest või kõrvalekalduvatest tingimustest. Kõrvalekalded käesolevatest renditingimustest kehtivad ainult juhul, kui rendileandja on seda kirjalikult kinnitanud.
1.2 Käesolevaid renditingimusi kohaldatakse kõikidele tulevastele samalaadsetele tehingutele sama rentnikuga, ilma et oleks vaja konkreetset täiendavat lepingut.
1.3 Teenustele, mis sisaldavad kohapealset paigaldamist, kohaldatakse täiendavalt rendileandja remondi- ja paigaldustingimusi.
2. Pakkumine ja lepingu sõlmimine
2.1 Kui selgesõnaliselt ei ole sätestatud teisiti, tuleb rendileandja pakkumised alati kinnitada. Kuluarvestused ei ole siduvad. Kui kokku ei ole lepitud teisiti, koostatakse esimesed pakkumised või kuluarvestused tasuta. Rendileandja säilitab õiguse küsida rendilepingu mittesõlmimise korral edasiste pakkumiste või kuluarvestuste, samuti kavandite koostamise eest mõistlikku tasu.
2.2 Rendileping sõlmitakse ainult rendileandja kirjalikul kinnitusel. Kõikide muudatuste, paranduste või lisakokkulepete vormistamiseks on samuti vaja rendileandja kirjalikku kinnitust.
2.3 Pakkumisdokumendid, kaasa arvatud, kuid mitte ainult illustratsioonid, joonised, üksikasjad kaalu ja mõõtmete kohta, on ainult ligikaudsed, kui rendileandja ei ole neid selgesõnaliselt siduvaks märkinud.
2.4 Rendileandja säilitab kõik illustratsioonide, jooniste, kuluarvestuste, kalkulatsioonide ja muude dokumentide omandi- ja autoriõigused ning neid ei avalikustata mistahes kolmandale isikule ilma rendileandja eelneva selgesõnalise nõusolekuta. Need tagastatakse ilma põhjendamatu viivituseta rendileandjale
(i) kui rendilepingut ei sõlmita või
(ii) kohe pärast rendilepingu täielikku täitmist.
2.5 Kui rendileandja laenutab seadme (nt tootetutvustuse eesmärgil või vahemeetmena), kohaldatakse rendilepingu sätteid mutatis mutandis.
3. Rendiperiood
3.1 Kui kokku ei ole lepitud teisiti, algab rendiperiood rentnikule tarne teostamisega (vaadake punkti 8.1). Kui pooled ei ole lõppkuupäevas kokku leppinud, nõustuvad rentnik ja rendileandja päevase, nädalase ja kuuse põhirendiperioodiga, mis algab tarnekuupäeval või kokkulepitud kuupäeval. Kui kokku ei ole lepitud teisiti, on põhirendiperioodiks üks kuu.
3.2 Kui seadet ei ole pärast põhirendiperioodi lõppemist rendileandjale tagastatud, pikendatakse rendilepingut automaatselt põhirendiperioodile vastava perioodi võrra, välja arvatud juhul, kui selline kokkulepe lõpetatakse mõistliku aja jooksul enne põhirendiperioodi või mistahes muu hiljem pikendatud rendiperioodi lõppemist. Lõpetamisteade loetakse mõistliku aja jooksul esitatuks, kui rendileandja on saanud selle kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne rendiperioodi lõppu, kui põhirendiperioodis on kokku lepitud päevapõhiselt; hiljemalt üks nädal enne rendiperioodi lõppu, kui põhirendiperioodis on kokku lepitud nädalapõhiselt; ja hiljemalt üks kuu enne rendiperioodi lõppu, kui põhirendiperioodis on kokku lepitud kuupõhiselt.
3.3 Lõpetamisteade tuleb esitada kirjalikult ilma vajaduseta lõpetamist põhjendada.
3.4 Rendisuhte lõpus tagastab rentnik seadme viivitamata nõuetekohases seisundis, nt eelkõige puhtana ja töökorras. Seade tagastatakse terviklikult, nt koos kõikide lisaseadmete ja komponentidega, puhtana ja kahjustusteta.
3.5 Rentnik vastutab seadmel esinevate mistahes defektide või kahjustuste eest, mis ei kuulu tavapärase kulumise alla ja/või on põhjustatud valest kasutamisest.
3.6 Kui rentnik jätkab seadme kasutamist pärast lepingu lõpetamist lõpetamisteate esitamisega, ei loeta rendisuhet pikendatuks. Rendisuhte vaikimisi pikendamine ei ole kohaldatav. Kui rentnik rendisuhte lõpus seadet ei tagasta, on rendileandjal õigus nõuda aja eest, mil seadet ei ole tagastatud, hüvitisena kokkulepitud renditasu või tavapärast tururendihinda, kui renditasus ei ole olnud kokku lepitud. Rentnik loobub mistahes kinnipidamisõigusest mistahes põhjusel.
3.7 Kui rentnik hilineb makse teostamisega, on rendileandjal õigus nõuda viivist. Viivismäär aastas on kaheksa protsendipunkti üle baasmäära. Baasmäär muutub igal aastal 1. jaanuaril ja 1. juulil protsendipunktide võrra, mille võrra on võrdlusbaas alates eelmisest baasmäära muutusest tõusnud või langenud. Võrdlusbaasiks on Euroopa Keskpanga kõige viimase põhirefinantseerimistehingu intressimäär enne vastava poolaasta esimest kalendripäeva. Rendileandja võib tõendite esitamisel märkida suurema maksega hilinemisest tingitud kahju. Rentnikul on aga õigus tõestada, et makse tasumisega hilinemisest tingitud kahju oli väiksem.
3.8 Kui rendileandja saab teadlikuks asjaoludest, mis seavad rentniku krediidivõime kahtluse alla, muutuvad kõik edasilükatud nõuded koheselt tasumisele kuuluvaks. Lisaks sellele võib rendileandja sellisel juhul nõuda ettemaksu või tagatist.
4. Renditasu ja renditasu maksmine
4.1 Renditasu makstakse vastavalt kokkulepitud põhirendiperioodile (punkt 3.1), st kord päevas, nädalas või kuus. Renditasu arvutatakse tavapäraste kuiste töötundide põhjal, st maksimaalselt 8-tunnise kasutuse põhjal päevas. Kui selle põhjal arvutatud kasutusperiood ületatakse eeldatavalt või tegelikkuses rohkem kui 5%, võib rendileandja renditasu vastavalt eeldatavale või tegelikule kasutusperioodile korrigeerida. Rentnik teavitab rendileandjat viivitamata seadme tegelikust või eeldatavast täiendavast kasutamisest.
4.2 Renditasu ei sisalda seadusjärgset käibemaksu. Pooled teevad jõupingutusi, et vältida mistahes ebavajalikke kulutusi või maksu- või tollieeskirjade rikkumist. Seetõttu on rentnik kohustatud esitama vajadusel kõik vajalikud andmed. Kui see on seaduslikult lubatud, teevad pooled jõupingutusi tagamaks, et rendileandja saab kätte kogu renditasu ilma mistahes mahaarvamisteta. Tasud, maksud ja tollimaksud tasub rentnik.
4.3 Renditasu ei kata kuluvosade kulumist. Rendileandjal on õigus nõuda rentnikult kulumiskulude tasumist vastavalt seadme kasutamisele.
Kuluvosade kulumiskulud arvutatakse kontrollnimekirjades või muudes seadme seisukorra kohta andmeid esitavates sarnastes dokumentides toodud kulumisandmete põhjal. Kulud arvutatakse protsendina vastava kuluvosa hetkel kehtiva müügihinna ja potentsiaalse tööaja põhjal. Muud rendiperioodil seadme kasutamise ja remontimisega seotud kulud kannab rentnik.
4.4 Rendileandja väljastab rendiarveid. Rendileandjal on õigus väljastada põhirendiperioodil osalisi arveid. Kui põhirendiperioodis on kokku lepitud päevades või nädalates, on rendileandjal õigus väljastada arved nädalase intervalliga. Kui põhirendiperioodis on kokku lepitud nädalates või kuudes, võib rendileandja väljastada arved kuuintervalliga. Osaliste arvete summa selgitatakse välja proportsionaalselt.
4.5 Rendileandjal on õigus nõuda ettemakseid. Kui rendileandja nõuab enne seadme põhirendiperioodiks tarnimist ettemaksu, võib rendileandja keelduda seadet kuni ettemaksu saamiseni üle andmast.
4.6 Renditasu kuulub ilma mahaarvamisteta tasumisele hiljemalt 8 päeva jooksul arve esitamise kuupäevast.
4.7 Rentnikul ei ole õigust renditasu tasaarvestada, kinni pidada ega vähendada, välja arvatud juhul, kui rendileandja ei vaidlusta rentniku vastunõudeid või need on kehtestatud lõpliku ja vaidlustamatu otsusega. Sama kehtib ka garantiinõuete esitamisele.
4.8 Avaliku õiguse alusel makstavad tasud, tagatissummad ja muud lepingu kehtivuse ajal seadme rendist, valdusest ja kasutamisest tulenevad tasud kannab rentnik. See kohaldub ka ametiasutuste tellitud uurimistele. Kui rendileandja vastu esitatakse mistahes selliseid nõudeid või kui rendileandja on kohustatud maksma ettemakseid, on rentnik kohustatud kulud rendileandjale hüvitama.
4.9 Seadme tarnimisel esinevad viivitused, mis on tingitud vääramatust jõust või muudest sündmusest, mis häirivad või takistavad rendileandja tarnet olulisel määral, näiteks sõda, terrorirünnakud, impordi- ja ekspordipiirangud, streik, töösulg või ametivõimude korraldused, isegi kui need on seotud rendileandja tarnijate või alltarnijatega, ei anna rentnikule õigust rendilepingu lõpetamiseks, kui kokku ei ole lepitud teisiti. Võimalusel teavitab rendileandja rentnikku eelnimetatud asjaolude algusest, lõpust ja eeldatavast kestusest.
4.10 Rendileandja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitmata jätnud, kui rendileandja annab rentnikule kokkulepitud tarnekuupäevaks kuni tegeliku seadme tarnimiseni asendustoote, eeldusel et selline asendustoode vastab kõikides olulistes aspektides rentniku tehnilistele ja funktsionaalsetele nõuetele ja rendileandja kannab kõik asendustoote võimaldamisega tekkivad kulud.
4.11 Kui rendileandja on oma lepingulised kohustused täitmata jätnud ja rentnik kannab selle tagajärjel kahju, on rentnikul õigus nõuda lepinguliste kohustuste täitmatajätmise eest ühekordset hüvitist. Sellise hüvitise kogusumma on 0,5% kogu tarne selle osa väärtusest, mida ei ole hilinemise tõttu võimalik õigeaegselt või vastavalt lepingule kasutada, iga hilinetud täisnädala eest, kokku maksimaalselt 5% vastavast väärtusest. Välistatakse lepinguliste kohustuste täitmatajätmisest tulenevad mistahes täiendavad nõuded.
5. Rentniku kohustused
5.1 Rentnik on kohustatud:
Rentnik hüvitab rendileandja vastu mistahes kolmanda isiku poolt esitatud potentsiaalsed nõuded, mis võivad olla tingitud käesolevate tingimuste süülisest mittevastavusest.
5.2 Vastaval nõudmisel tagab rentnik rendileandjale või rendiandja agentidele mistahes ajal tavapärasel tööajal ja eelneval kokkuleppel seadme kasutamise ja talitluse kontrollimiseks seadmele juurdepääsu. Kummagi poole poolt sellega seonduvalt kantud mistahes kulud kannab vastav pool ise.
6. Allrentimine
6.1 Rentnik võib seadme kolmandale isikule allrendile anda, käesolevast lepingust tulenevaid õigusi loovutada või seadmega seotud mistahes õigusi anda ainult rendileandja eelneval kirjalikul loal.
6.2 Rentnik vastutab tema poolt seadet kasutama volitatud mistahes kolmanda isiku mistahes rikkumise eest samas ulatuses nagu enda rikkumiste eest ja rentnik tunnistab sellist rikkumist.
6.3 Allrentnikku teavitatakse, et ta võib seadme omandada ainult omaniku (rendileandja) loal. Allrendilepingu allkirjastamisel kinnitab allrentnik kirjalikult, et on teadlik omandisuhetest ja rendileandja nõusoleku vajadusest seoses seadme mistahes kavatsetava omandamisega. Rentnik teavitab rendileandjat allrendilepingu lõpetamisest viivitamatult.
7. Seadme pantimine või muu sarnane tegevus
7.1 Ametivõimude tegevuste, konfiskeerimiste, pantimiste või muu sarnase korral, olgu need algatatud kas ametiasutuse või eraisiku algatusel, informeerib rentnik ametiasutust või muud isikut omandisuhetest viivitamata suuliselt ja kirjalikult ning teavitab viivitamata ka rendileandjat, esitades seejuures kõik vajalikud dokumendid.
7.2 Rentnik teavitab rendileandjat viivitamata, kui vara osas, kus seade asub, algatatakse sundvõõrandamine või sundvalitsemine.
7.3 Rentnik kannab kõik selliste toimingute heastamiseks vajalike meetmete kulud.
8. Riisiko üleminek
8.1 Tarne teostatakse lepingus kokkulepitud tarnekuupäeval või tegelikul tarnekuupäeval, sõltuvalt sellest, kumb on varasem. Seadme tarnimisel koostatakse seadme seisukorra väljaselgitamiseks kontrollnimekiri või üleandmisdokument. Rentnik kohustub tarnimisel dokumentide koostamise ja täitmise osas koostööd tegema. Selleks on tarne teostamise ajal kohal rentnik või volitatud töötaja või kolmas isik. Vastasel juhul loetakse seade üleantuks rendileandja poolt protokollitult.
8.2 Tarnimisel läheb seadme kadumise või kahjustumise riisiko rentnikule üle. Tarne loetakse teostatuks isegi juhul, kui rentnik jätab oma seadme vastuvõtmisega seotud lepingulised kohustused kooskõlas BGB paragrahviga 293 (Saksamaa tsiviilseadustik) täitmata.
Tarnekohaks (lepingu täitmise kohaks) on alati rendileandja territoorium, sõltumata sellest, kas seadme transpordib rendileandja, rendileandja või rendileandja nimetatud kolmas isik toob seadme rentniku territooriumile või seadme kasutuskohta või seadme toob ära rentnik ise või tema nimetatud kolmas isik.
Kui seade on enne rendiperioodi algust või üleandmist muus kohas (näiteks eelmise rentniku või tootja territooriumil või kasutuskohas) ja seadme transpordib sealt rentnikule kasutamiseks rendileandja või sidusettevõte või nende poolt nimetatud kolmas isik või seadme toob sellisest kohast ära rentnik või tema nimetatud kolmas isik, loetakse see koht rendileandja territooriumiga samaväärseks kohaks.
8.3 Rentnik kannab kasutuselevõtmise või hooldustöödega seotud kulud, mis on tingitud kahjudest, mis leiavad aset pärast seda, kui riisiko on rentnikule üle läinud. See kehtib ka varguse või muu kadumise, samuti hävimise või olulise halvenemise korral, mis muudab remondi majanduslikult ebaotstarbekaks. Sellisel juhul hüvitab rentnik rendileandjale kadunud seadme õiglase väärtuse.
8.4 Rentnik lõpetab riisiko kandmise kohe, kui seade on käesoleva lepingu lõpetamise tõttu või selle lõppemisel (tegelikul tagastamiskuupäeval) rendileandja territooriumile tagastatud.
Seadme tagastamisel on tarnekohaks samuti rendileandja territoorium, sõltumata sellest, kas seadme transpordib rentnik, rentnik või rentniku nimetatud kolmas isik toob seadme rendileandja territooriumile või seadme toob ära rendileandja ise või rendileandja nimetatud kolmas isik.
Kui rentnik transpordib või saadab seadme rendileandja eelneval juhisel teise kohta (näiteks järgmise rentniku või ostja kasutuskohta) või kui seadme toob rentniku käest ära rendileandja või rendileandja nimetatud kolmas isik ja see viiakse kohta, mis ei ole rendileandja territoorium, loetakse see koht rendileandja territooriumiga samaväärseks kohaks.
8.5 Kui toote transport hilineb või jääb ära rendileandjast mitteolenevatel põhjustel, läheb riisiko rentnikule üle kuupäevast, mil esitatakse teade, et seade on transportimiseks või kättesaamiseks valmis.
8.6 Kui rentnik jätab oma tarnimisega seotud lepingulised kohustused täitmata või rikub mistahes muid koostöökohustusi, on rendileandjal õigus nõuda kantud kulutuste, kaasa arvatud mistahes lisakulude, eelkõige tarne vastuvõtmisega hilinemisest tingitud kulude, hüvitamist.
9. Rentniku vastutus
9.1 Rentnik vastutab seadmega seotud tegevusriski eest.
9.2 Kui kolmandad isikud esitavad rendileandja või rendileandjaga seotud ettevõtte vastu isikukahjust või varakahjust – sõltumata selle õiguslikust põhjusest – tingitud kahjunõude, mis põhineb renditud seadmega seotud tegevusriskil, hüvitab rentnik rendileandjale kõik sellised nõuded ja kulud nende omavahelise suhte raames.
9.3 Mistahes nõude korral on rentnik kohustatud rendileandjat vastavatest asjaoludest, nõude ulatusest ja kaasatud isikutest viivitamata teavitama ja andma rendileandjale kõik vajalikud andmed.
10. Vastutus defektide eest ja kahju hüvitamine rendileandja poolt
Rendileandja vastutab kõikide rentniku poolt käesolevas lepingus mittereguleeritud kahjunõuete – sõltumata nõude õiguslikust alusest – ja eelkõige seadme endaga mitteseotud hüvitisnõuete esitamisel ainult:
Oluliste lepinguliste kohustuste süülise rikkumise korral vastutab rendileandja ka mittejuhtivtöötajate raske hooletuse ja kerge hooletuse eest, kuigi viimase korral on vastutus piiratud tavapärase ja mõistlikult ettenähtava kahjuga.
Kõik muud nõuded, eelkõige vastutus kaudsete tagajärgede eest, on välistatud.
11 Seadmekindlustus ja ettevõtte vastutuskindlustus
11.1 Seade ja selle talitlus peavad olema kindlustatud.
11.2 Rentnik või rendileandja peab pärast vastavale kokkuleppele jõudmist sõlmima seadmekindlustuse.
Kui pooled lepivad kokku, et seadme peab kindlustama rentnik või kui pooled ei ole vastavat kokkulepet sõlminud, on rentnik kohustatud sõlmima rendileandja kasuks rendiperioodi või kasutusperioodi ajaks seadmekindlustuse (kaasa arvatud transpordiriski kindlustuse) seadme asendusväärtuses, kaasa arvatud kõik lisakulud, mis katab kõiki riske, kaasa arvatud tulekahju, looduslikke ohtusid, vandalismi, vargust, transporti jne.
Rentnik loovutab käesolevaga kõik oma kindlustuspoliisidest tulenevad praegused ja tulevased õigused ja nõuded seadme kindlustusandja vastu rendileandjale. Rendileandja aktsepteerib käesolevaga loovutuse.
Rendileandja kindlustus peab sisaldama järgmisi kindlustusandja poolt kinnitatavaid sätteid:
11.3 Ettevõtte vastutuskindlustusele kohaldub järgmine:
Rentnik kohustub kindlustama omal kulul seadmega seotud igakülgse tegevusriski (vastutuskindlustus).
11.4 Enne seadme üleandmist tõendab rentnik sobiva kindlustussertifikaadi või -sertifikaatide esitamisega, et renditud seade on kogu rendilepingu kehtivusajal kaetud ettevõtte vastutuskindlustusega ja seadmekindlustusega, kui rentnik on kohustatud seadmekindlustust sõlmima. Nõutud kindlustussertifikaat või -sertifikaadid peavad sisaldama kõiki vajalikke üksikasju vastava kindlustuse tüübi, ulatuse ja kestuse kohta.
Seadme üleandmisel kindlustussertifikaatide mitteesitamine või puudulike kindlustussertifikaatide esitamine annab rendileandjale õiguse seadet kuni nõutud kindlustussertifikaatide esitamiseni mitte üle anda. Kui rendileandja ei kasuta oma kinnipidamisõigust, esitab rentnik nõutud kindlustussertifikaadi(d) rendileandjale viivitamata ja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast renditud seadme üleandmist. Kindlustussertifikaadi(-tide) mitteesitamisel on rendileandjal õigus sõlmida nõutud kindlustusleping rentniku kulul. Vahepealsel ajal kuni kindlustussertifikaadi(-tide) esitamiseni või nõutavate kindlustuspoliiside sõlmimiseni rendileandja poolt vastutab rentnik kooskõlas käesolevate renditingimuste punktiga 10 kõikide kahjude eest, sealhulgas piiramata tagajärgseid kahjusid, mis tulenevad mistahes põhjusel seoses puuduva kindlustuskaitsega, kuigi sellises kaitses on kokku lepitud.
Seadme kinnipidamise korral on rendileandjal õigus nõuda rendiperioodi alguses kokkulepitud renditasu.
11.5 Kahjunõude korral kannab vastavate kindlustuspoliiside alusel tasumisele kuuluvad omavastutused rentnik, sõltumata sellest, kas kindlustuslepingu on sõlminud rentnik või rendileandja.
11.6. Kui seoses renditud seadmega on aset leidnud kuritegu (vargus, ka varuosade vargus, omastamine, kuritegelik kahju varale või muu sarnane), esitab rentnik viivitamata pädevale asutusele (prokuratuurile, politseile) asjakohase kaebuse ja teavitab koheselt rendileandjat. Kui seadme tagastamine ei ole kuriteo (eelkõige varguse või omastamise) tõttu võimalik ja kogu seadme või selle osa suhtes puudub mistahes põhjusel kindlustuskaitse, vastutab rentnik ka siis, kui rentnik ei ole selles süüdi, ja hüvitab rendileandjale seadme õiglase väärtuse varguse või omastamise toimumise ajal. Õiglane väärtus võrdub summaga, mille rendileandja peab samaväärse seadme ostmisel maksma.
12. Etteteatamiseta lõpetamine
Rendileandjal on õigus leping ilma etteteatamata lõpetada, kui:
13. Seadme muudatused
Seadmele ei tohi ilma rendileandja loata teha muudatusi, eelkõige lisada, paigaldada või eemaldada komponente. Kui muudatusi tehakse ilma rendileandja nõusolekuta, taastab rentnik seadme rendilepingu lõppemisel omal kulul seadme esialgsesse seisundisse.
14. Aegumistähtaeg
Kõikidele rentniku poolt mistahes põhjusel esitatavatele potentsiaalsetele nõuetele kohaldatakse aegumistähtaega kaksteist kuud. Punktis 10 sätestatud kahjunõuetele kehtib seadusjärgne periood.
15. Tarkvara-/andmekaitseõigused
15.1 Kui seade sisaldab tarkvara, antakse rentnikule lihtlitsents tarnitud tarkvara, samuti selle dokumentatsiooni, kasutamiseks vastavas seadmes selleks ettenähtud eesmärgil. Tarkvara kasutamine enamas kui ühes süsteemis on keelatud.
15.2 Rentnik tohib tarkvara kopeerida, muuta või tõlkida või muuta objektkoodi lähtekoodiks ainult seaduses lubatud ulatuses. Rentnik ei tohi tootja mistahes andmeid, eelkõige autoriõigusega seotud teavet, ilma rendileandja selgesõnalise eelneva loata eemaldada ega muuta.
15.3 Kõik muud tarkvara ja mistahes dokumentatsiooniga seotud õigused, sealhulgas nende koopiad, jäävad rendileandjale või tarkvara pakkujale. All-litsentside andmine või mistahes muul kujul mistahes kolmandatele isikutele edastamine on keelatud.
15.4 Rendileandja ei vastuta juba paigaldatud või tulevikus paigaldatava tarkvara (kaasa arvatud tarkvarauuenduste või -värskenduste) eest, kui rentnik kasutab tarkvara valesti. Käsitsemine või kasutamine on vale eelkõige siis, kui rentnik või kolmas isik:
15.5 Rendileandjal on õigus varustada seade Fleet View või sarnaste süsteemidega (nt WITOS või muu sarnane), mis salvestavad seadme andmeid (nt käimasolevad toimingud, ooteajad jne) ja edastavad need rendileandjale. Rendileandjal on õigus selliseid andmeid analüüsida ja töödelda ning neid oma ettevõttesisestel eesmärkidel piiramatult kasutada, kui rentnik ei ole sellele selgesõnaliselt vastu. Andmeid võib mistahes kolmandatele isikutele avaldada, nt refereerimise ja võrdlemise eesmärgil, kui andmed on anonüümseks tehtud või kui rentnik annab vastaval palvel andmete avalikustamiseks selgesõnalise nõusoleku.
15.6 Kui installimise, uuendamise või värskendamise käigus säilitatakse isikuandmeid, kohaldatakse järgmist:
Rendileandja tagab seadusjärgsete andmekaitse eeskirjade täitmise. Eelkõige ei avalikustata mistahes esitatud isikuandmeid, kui neid on tarkvara installimiseks vaja, mistahes kolmandale isikule; sellised isikuandmeid töödeldakse ja kasutatakse ainult ettevõttesiseselt rendilepingu täitmiseks. Andmed kustutatakse, kui neid ei ole enam vaja. Kui selline kustutamine ei ole seadusjärgsete säilitamisperioodide tõttu võimalik, blokeeritakse vastavad andmed kustutamise asemel kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega.
Kui seadusjärgsed andmekaitse eeskirjad seda nõuavad, hangib rentnik enne vastava lepingu sõlmimist isikult, kelle isikuandmeid on lepingu täitmiseks vaja, vajaliku kirjaliku nõusoleku.
16. Kolmandate isikute varalised õigused
16.1 Rendileandja vastutab ainult selliste kolmanda isiku õiguste rikkumise eest, mis on tingitud seadme kasutamisest rentniku poolt kooskõlas rendilepinguga selle ettenähtud eesmärgil.
16.2 Kui mistahes kolmas isik esitab rentniku vastu nõude seoses oma õiguste rikkumisega rentniku poolt, teavitab rentnik rendileandjat sellest põhjendamatu viivituseta. Rendileandjal on õigus, ilma et ta oleks selleks kohustatud, esitatud nõudeid omal kulul seaduses lubatud ulatuses tõrjuda. Rentnikul ei ole õigust mistahes kolmanda isiku nõudeid tunnistada enne, kui rendileandjale on antud mõistlik võimalus kolmandate isikute õiguste muul viisil tõrjumiseks.
16.3 Mistahes kahjunõudele ja kulude hüvitamise nõudele kohaldatakse täiendavalt punkti 10.
17. Ekspordikontroll
17.1 Kõikidele seadme tarnetele väljaspoole rendileandja asukohariiki kohaldub tingimus, et vastav tegevus ei ole vastuolus mistahes riiklike või rahvusvaheliste ekspordikontrolli eeskirjadega, näiteks embargode või muude sanktsioonidega. Rentnik kohustub esitama kõik ekspordiks või üleandmiseks vajalikud andmed ja dokumendid. Ekspordikontrollist või loamenetlustest tulenevad viivitused lükkavad mistahes ajapiirangud ja tarneajad edasi. Kui vajalikke lube ei anta või kui seadme kasutamist ei ole võimalik lubada, loetakse rendileping sellest puudutatud osades mittesõlmituks.
17.2 Rendileandjal on õigus rendileping ilma ette teatamata lõpetada, kui riiklike või rahvusvaheliste õigusnormide täitmiseks on vaja rendileandjapoolset lepingu lõpetamist.
17.3 Punkti 17.2 kohase lõpetamise korral on lõpetamisest tuleneva mistahes kahjunõude esitamine või muude õiguste kasutamine rentniku poolt välistatud.
17.4 Rentnikul ei ole õigust kasutada seadet välismaal ega allrentida seda välismaale, kui see on vastuolus riikliku ja rahvusvahelise ekspordikontrolli seadusega.
18. Kohaldatav õigus, kohtualluvus, eraldatavuse klausel
18.1 Rentniku ja rendileandja lepingulisele suhtele kohaldatakse üksnes selle riigi seadusi, kus on rendileandja registrijärgne asukoht.
18.2 Kõikide rendileandja ja rentniku lepingulisest suhtest tulenevate vaidluste, kaasa arvatud vekslitest ja tšekkidest tulenevate nõuete, ainsaks kohtualluvuseks on rendileandja põhitegevuskoha pädev kohus. Rendileandja võib siiski omal äranägemisel algatada kohtumenetluse rentniku vastu viimase üldises kohtualluvuses.
18.3 Kui üks või mitu käesolevate renditingimuste sätet või mistahes sätte osa muutuvad mistahes põhjusel kehtetuks, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Rentnik ja rendileandja kohustavad asendama kehtetud või osalised sätted seaduslikult kehtivate sätetega, mis on kehtetute sätete majanduslikule eesmärgile võimalikult sarnased. Sama kohaldub ka soovimatute lünkade korral.
1. Scope and Conclusion of the Contract
1.1 These Special Terms and Conditions for Supervisor Assemblies supplement the WIRTGEN EESTI OÜ General Terms and Conditions of Service and General Terms and Conditions of Sale and Supply.
1.2 Insofar as a Supervised Assembly is not already the subject of a supply or service contract, the Contract is deemed concluded upon written confirmation by the Contractor.
2. Service Performed by the Supplier or Contractor
2.1 Insofar as the terms of a Supervised Assembly have not already been contractually stipulated as part of a supply or service contract, the following Section 2.2 will serve as the contractual description of the Supervised Assembly service.
2.2 The Contractor is responsible for supervising the mechanical assembly, electrical assembly, and commissioning, including a trial period until the system is ready for operation (hereinafter referred to collectively as “Supervised Assembly”), of systems or system components owned by the Client that the Client has purchased from the Contractor and/or from third parties. Insofar as the Client only engages the Contractor to carry out “supervised electrical assembly” and/or “supervised mechanical assembly” and/or “commissioning,” these Special Terms and Conditions of Supervised Assembly will only apply to this limited scope. The provisions contained herein do not apply insofar as they are of no significance to the underlying contractual relationship.
Mechanical assembly, electrical assembly, commissioning, and trial operation of the system or system components are carried out by the Client independently and on the Client’s own responsibility. In this context, the Contractor will provide a supervisor or supervisors who will support the Client by issuing technical instructions and familiarizing the Client’s personnel with the use of the system or system components.
2.3 Supervision and instruction by the Contractor will be carried out by qualified personnel who are familiar with the assembly and operating instructions of the system or components thereof.
3. Assembly and Client’s Duty to Cooperate
3.1 The Client must designate a contact person prior to the commencement of performance who will receive the technical instructions from the supervisor(s). As the Client’s assembly coordinator, this individual will serve as the sole contact person for the Contractor and must have a sufficient command of the German or English language.
3.2 The Client will carry out mechanical assembly, electrical assembly, commissioning, and trial operation with sufficient in-house and/or external personnel. The Client must ensure that the personnel employed are qualified to carry out these activities. In particular, these individuals must be qualified to perform mechanical and electrical work. Unless otherwise stipulated in the Contract, agreed at the beginning of Supervised Assembly, or coordinated with the Contractor, the Client must provide skilled workers who have completed vocational training as metalworkers, mechanics, welders, or electronics technicians (in particular with the ability to carry out electrical installation work in the low-voltage range up to 380 V), as well as assistants. If any of the Client’s personnel proves to be insufficiently qualified, the Client is obligated to replace such person(s) at the Contractor’s request. The Client is also obligated to provide additional personnel at the Contractor’s request.
The Client guarantees that the personnel employed are adequately insured, in particular against occupational accidents, in accordance with the legal provisions and any other regulations applicable at the installation site, and that all other applicable legal provisions and other regulations, e.g. with respect to illegal employment, minimum wages, etc., are fully observed.
3.3 The Client guarantees that the supervision and instruction by the Contractor as well as the mechanical assembly, electrical assembly, commissioning, and trial operation itself can be carried out safely in accordance with the applicable occupational safety laws and regulations, including regulations on working time, applicable at the assembly site. The Client must instruct its personnel accordingly in this regard and equip said personnel with the personal protective equipment required for the activities.
When carrying out work on site, the Client must comply with the requirements applicable in the country where the installation site is located. In the case of sites in the Federal Republic of Germany, the Verordnung über Sicherheit und Gesundheitsschutz auf Baustellen (“Baustellenverordnung”; Ordinance on Safety and Health Protection on Construction Sites (“Construction Site Ordinance”)) particularly applies; in other European Union countries, the provisions of European Directives transposed into national law apply, as will any supplementary national law. In the case of sites in countries outside the European Union, an average European standard should be observed. Stricter national regulations must be observed, and the Client must notify the Contractor of such regulations.
In the event of imminent danger, in particular danger to the life and limb of the Client’s personnel, other third parties, or the supervisor(s) themselves, as well as in the event of danger to major property and assets, the Client’s personnel must immediately cease their activities at the instruction of the Contractor. The Contractor will notify the Client and the installation coordinator of the situation – if possible in writing, if necessary via text message or other messaging service, or verbally. After being notified of the situation, the Client must implement the necessary measures to eliminate the risk. Work may not be resumed until the risk has been fully eliminated.
3.4 The Client is responsible for providing all of the assembly and operating instructions and other documents relevant to the assembly of the system or system components, such as factory standards, tools (including those for calibration), operating and auxiliary materials, media (in particular water, electricity, and compressed air), welding equipment (gas/oxygen), slings and safety equipment (in particular for work at height, such as harnesses, etc.), as well as all operating materials and additives required for trial operation, commissioning, and instruction. In the case of asphalt production systems, the Client must guarantee a daily production of at least 400 tons of asphalt for commissioning (including fine-tuning), unless a different amount has been stipulated in the supply or service contract.
The Client must ensure that a mobile telephone is available to the parties at the site, and that an Internet connection for data transfers that meets the requirements stipulated in the Contract as well as meets an international standard for data transfer, in particular for uploading and downloading via remote service, is simultaneously available.
3.5 The Client must arrange, book, and provide, at its own expense, accommodations for the supervisor(s) in a hotel with a reasonable standard of cleanliness and service in the form of a single room or apartment, each with its own bathroom. Furthermore, the Client is responsible for arranging, at its own expense, transportation between the accommodations and the installation site for the supervisor(s). If Supervised Assembly lasts more than one week, the Client is responsible for ensuring, at its own expense, that the supervisor(s) can travel freely in the vicinity of the assembly site on weekends, for example by providing a rental vehicle (Central European compact car standard).
3.6 If the Client fails to comply with the aforementioned duties to cooperate and/or the duties to cooperate stipulated in the supply or service contract, or fails to do so in a timely manner, and if the assembly work cannot be commenced or continued as a result, the Contractor reserves the right not to commence or to interrupt Supervised Assembly, as the case may be. Scheduled dates will be extended in accordance with the duration of the interruption and an extra fee will be charged for the resumption of Supervised Assembly and any postponement to an unfavorable time of year.
4. Fees
4.1 Unless otherwise stipulated in the contract governing Supervised Assembly, the Contractor’s schedule of fees for Supervised Assembly will apply.
4.2 If the Client does not comply with its duties to cooperate under the supply or service contract and/or these Special Terms and Conditions of Supervised Assembly, the Contractor is entitled to compensation for the resulting additional expenses for the storage of the system or components in the amount of 0.5% of the value of the goods as specified in the supply contract per full week, up to a maximum of 3%.
In addition, the Contractor is authorized to issue invoices at its own discretion, if necessary in the form of partial invoices, for services rendered to date.